Kehtna mõis (Kehtna)

 maavaldus / kinnisvara, tourist attraction (en)

Von Vietinghoffide suguvõsale kuuluvat Kehtna mõisat (saksa k Kechtel) on esmamainitud 1470. aastal. Vahepeal paljude omanike valduses olnud mõis kuulus alates 1777. aastast taas von Vietinghoffidele, kelle ajal ehitati välja tänini säilinud kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Hoone valmis 1790. aasta paiku. 1824. aastal omandasid mõisa von Benckendorffid. 1874 siirdus mõis von Lilienfeldide aadliperekonna valdusse, kes varasema hoone neorenessanss-stiilis ümber ehitasid. Tollal lisati hoonele kaaraknad ning kõrge katus asendati lamedaga, mida ääristas balustraad. 1905. aastal põletasid mõisa ülestõusnud. Taastamisel asendati mõisahoone lame katus kõrge mansardkatusega, mis peitis endas kolmandat korrust. Taastatud interjööridesse ilmus rikkalik stukkdekoor, kus neoklassitsmile lisandus ka veidi juugendit. Ka tollal hoonele lisatud tagakülje palkonis võib leida juugendstiili sugemeid. 1919. aastal Helmuth von Lilienfeldilt võõrandatud mõisahoonet kasutas algul kodumajanduskool, hiljem aga sovhoostehnikum. Alates 1997. aastast on hoone eraomanduses ning seda on paljus restaureeritud. Mõisast on säilinud kaunis park, samuti ka hulk kõrvalhooneid. Mõisasüdamest kihelkonnakeskuse Rapla suunas viib poole kilomeetri pikkune kaunis allee. Peahoone esise suure auringi keskel paikneb tiik, suur osa kõrvalhooneid asetseb teisel pool tiiki. Mõisa valitsemajas asub Kehtna Vallavalitsus. Kahekorruselises monumentaalsena mõjuvas aidas tegutses aastaid baar, kuid see hoone hävis kahjuks 2003. aasta tulekahjus. Hävinud on ka teine kaunis hoone - väikest kirikut või keskaegset linnust meenutanud neogooti stiilis sepikoda. Mõisasüdamest põhja poole ja osalt ka mõisasüdamesse on kerkinud 20. sajandil hulk uusehitisi, millega Kehtna on muutunud küllaltki suureks maa-asulaks. Muutunud on ka teedevõrk - ajalooline tee Kehtnast Lelle ja Lokuta poole läbis mõisa majandushoonete piirkonda peahoonest lääne pool. Praegune maantee kulgeb õgvendisena ida poolt peahoonet ja selle tagust parki. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Kehtna valla territooriumile.