Riisipere mõisa park (Vilumäe)

 park, ajalooline, maavaldus / kinnisvara, huvitav koht

Praeguse suurejoonelise mõisahoone ehitas Peter von Stackelberg aastail 1819-21. Koos härrastemaja ehitamisega alustati ka vabakujulise pargi rajamist, mida põhiosas jätkas juba järgmise omaniku Carl Otto von Stackelbergi abikaasa Wilhelmine von Ungern-Sternberg 1830. aastatel. Temale on pühendatud pargis asuv graniidist mälestuskivi. Pargis oli põhirõhk suurel ja keeruka kaldajoonega tiigil, mis praegu on osaliselt taastatud. Paisjörvel libisesid omal ajal gondlid, mida valgustasid värvilised paberlaternad. Ei puudunud ka neogootilikud paviljonid ja paadisillad. Mõisapargi esiväljakule on rajatud suur muruplats ja kaarjas tee. 20. saj. algul kasvasid peahoone ees pügatud pärnad, mis praeguseks on kadunud. Eelmise sajandi algul asusid peahoonetagusel alal looklevad teed. Hiljem on seda planeeringut muudetud ning tagaaed on saanud regulaarsema lahenduse. Keskteljel asub jalutustee, mis on kujundatud kahetasapinnalisena ning ääristatud suve- ja püsilillepeenardega. Pargi alumises osas on harilikust elupuust poolkaarekujuline hekk, mille vahel väike avaus vaatega suurele aiavaasile. Pargi tagaossa jääb metsapark. Siin asub väike roostikuga ümbritsetud tiik, mida kasutatakse ka ujumiskohana.Puittaimestiku liigirikkus on väike, võõrliike on 24. Enamiku liigirikkusest annavad peale II maailmasõda istutatud puittaimed. Mõisakompleksi kuuluv 19. sajandi I poole pargi tüüpiline näide. Üldseisukord ja hooldusaste Pargi seisukord on halb, vajab regulaarset niitmist ning võsa eemaldamist. Esineb ka kuivanud puid, mis oleks vaja eemaldada.
register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&...
www.moisablogi.ee/post/riisipere-mois