Lelle mõis (Põllu)

 maavaldus / kinnisvara, huvitav koht, 19th century construction (en), tourist attraction (en)

 Upload a photo

Ajaloolisele Pärnumaale kuulunud Lelle ümbrus on kaasajal osake Raplamaast. Lelle mõisat on esmamainitud 1559. aastal. Erinevatel aegadel von Staudenitele, Pilar von Pilchaudele ja von Stackelbergidele kuulunud mõis oli alates 1870. aastast von Hoyningen-Huenede valduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Hoyningen-Huene. Von Honingen-Hyenede poolt püstitati tõenäoliselt 1870tel aastatel mõisa esinduslik puhta vuugiga historitsistlik peahoone. Hoone oli parempoolsest otsast kahekorruseline, muus osas ühekorruseline. Selle keskosa kaunistas teravatipulise tornikiivriga kolmekorruseline torn. 1905. aasta ülestõusu ajal mõisa peahoone põletati. Hiljem jõuti sellest taastada vaid kahekorruseline parempoolne osa. Hoone vasakust poolest on kaasajal alles vaid vundament ning keldrid. Kaasajal on mõis eravalduses. Säilinud on mõned kõrvalhooned, mitmed neist varemeis või ümber ehitatud. Mõisahoonet ümbritseb suur liigirikas park, mille suursugusust võimendab künklik maastik. Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Vändra kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Kehtna valla territooriumile.
Peahoone on varemetes. Hoone põhikorpusest on säilinud keldrid ja väike osa maapealsetest müüridest. Hoone idaosas pakinev neogooti stiilis torn on varisemisohtlik - torni vahelaed on sissevajaunud ja torni ülaosa mureneb. Torni kõrguseks on u. 20 meetrit. Lehtse mõisahoone ehitamise ajaks peetakse 1860-ndaid aastaid. Torn lisati 1884.a parun F. A von Hoeningen-Huene poolt. 1919. a mõis riigistati ja sinna pandi elama vaesemaid vallakodanikke. 1934. a loodi aktsiaselts, mis tegeles mõisa ehituskivideks müümisega. Ettevõtmises osales ka tolleaegne vallavalitsus. Sellest ajast on mõisa peahoone seisnud varemetes.