Sänna mõisa peahoone (Sänna) | huvitav koht, monument arhitektuuri / object kultuuripärandi, 19th century construction (en)

 mõis, huvitav koht, monument arhitektuuri / object kultuuripärandi, 19th century construction (en)

Põhiplaanilt klassitsistlik, dekoorilt historitsitlik, suur liigendatud puithoone. Kaetud viilkatusega. Hoone keskosa on vanem, ühekordne, teda ääristavad risti pikiteljele ehitatud 2 kahekordet risaliithoonet, mis eenduvad esifassaadis tugevalt, tagafassaadis vähem. Seinad vooderdatud horisontaallaudisega, omades rikkalikku historitsitlikku puidudekoori: mitmekordne räästa ehispits, eenduv räästakarniis, segment aknad piirdelaudadega. Avade raamistus on eriliselt detailiderohke. Esifassaadi külgrisaliitide ees olid kogu ulatuses puitverandad, millest kahjuks säilinud vaid üks.
Sänna ümbruse alad on kuulunud Vastseliina linnusele, mõisa asemel oli Pärlijõel paiknev veskikoht. Mõis rajati Sännale aastal 1586, esimesteks omanikeks olid Stanislaus ja Peter Nonhard’id. Hiljem kuulus mõis sajandeid von Budbergide suguvõsale, järgmiseks vahetas mõis mitmeid omanikke. Alates 1889. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Fuchside aadliperekonnale. Mõisa viimane omanik oli Karl von Fuchs. 1919. aastal mõis riigistati ja mõisa peahoonest sai rahvamaja. Hoones on vahepealsetel aastakümnetel asunud ka kolhoosikontor, sidejaoskond, raamatukogu, taidlusringid. Praegu asub mõisa peahoone ühes tiivas hooldekodu.
Praegune mõisahoone on rajatud vana puidust hoone asemele ning ehitatud kahes järgus aastatel 1810-1870. Härrastemaja on säilinud enam-vähem algkujul, kaotades vaid mõningaid puitpitsilisi kaunistusi.
Esimese ehitusjärgu moodustab mõisamaja ühekordne madalam keskosa ning sellele annab kinnitust ka sama hoone osa alla jääv siil- ehk nahkvõlvidega kelder. Kogu interjöör ja hoone mõlemad kahekorruselised tiibosad on pärit tunduvalt hilisemast ehitusjärgust, dekoorielemendid viitavad 19. sajandi 80-ndatel laialt levinud nn vene suvemaja laadsele elamutüübile.