Sänna mõis (Sänna)
Estonia /
Voru /
Nursi /
Sänna
World
/ Estonia
/ Voru
/ Nursi
ajalooline, maavaldus / kinnisvara, huvitav koht

Sennen in Kirchspiel Rauge, Kreis Werro
Sänna mõis (saksa k Sennen) asutati 1586. aastal. Varem kuulusid Sänna ümbruse alad Vastseliina linnusele, mõisa asemel oli Pärlijõel paiknev veskikoht. Alates 17. sajandist kuni 1836. aastani oli mõis von Budbergide omanduses. Siis siirdus mõis von Vietinghoffide valdusse. Alates 1889. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Fuchside aadliperekonnale. Mõisa viimane omanik oli Karl von Fuchs. Von Vietinghoffide ajal ehitati 1875. aastal mõisa puidust historitsistlik peahoone. Hoone on keskelt ühekorruseline, fassaadil tugevalt eenduvad tiivad aga kahekorruselised. Hoone oli kaetud erakordselt rikkalike puitpitsidega. Kaasajal asuvad mõisa peahoones rahvamaja ja raamatukogu. Hoone on säilinud enamvähem algkujul, kaotades vaid mõningaid puitpitsilisi kaunistusi. Alles on ka hulk kõrvalhooneid, sh peahoone esist auringi ääristavad ait ja tall-tõllakuur. Mõisahoovi külje alt ajalooliselt kulgenud Võru-Valga maantee paikneb teeõgvenduste tulemusena kilomeetri jagu kagu pool. Samas on läbitav ka vana tee, mis ületab Pärlijõe ajaloolises veskikohas.
Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Rõuge kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Rõuge valla territooriumile.
Sänna mõis (saksa k Sennen) asutati 1586. aastal. Varem kuulusid Sänna ümbruse alad Vastseliina linnusele, mõisa asemel oli Pärlijõel paiknev veskikoht. Alates 17. sajandist kuni 1836. aastani oli mõis von Budbergide omanduses. Siis siirdus mõis von Vietinghoffide valdusse. Alates 1889. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Fuchside aadliperekonnale. Mõisa viimane omanik oli Karl von Fuchs. Von Vietinghoffide ajal ehitati 1875. aastal mõisa puidust historitsistlik peahoone. Hoone on keskelt ühekorruseline, fassaadil tugevalt eenduvad tiivad aga kahekorruselised. Hoone oli kaetud erakordselt rikkalike puitpitsidega. Kaasajal asuvad mõisa peahoones rahvamaja ja raamatukogu. Hoone on säilinud enamvähem algkujul, kaotades vaid mõningaid puitpitsilisi kaunistusi. Alles on ka hulk kõrvalhooneid, sh peahoone esist auringi ääristavad ait ja tall-tõllakuur. Mõisahoovi külje alt ajalooliselt kulgenud Võru-Valga maantee paikneb teeõgvenduste tulemusena kilomeetri jagu kagu pool. Samas on läbitav ka vana tee, mis ületab Pärlijõe ajaloolises veskikohas.
Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Rõuge kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Rõuge valla territooriumile.
Vikipeedia artikkel: https://et.wikipedia.org/wiki/Sänna_mõis
Nearby cities:
Koordinaadid: 57°44'29"N 26°47'14"E
- Põdra (Rõuge) 7.1 km
- Linnamäe mõis 16 km
- Tamula järv 16 km
- Plaani karjamõis 19 km
- Мыза Пери ( Peri mõis ) 36 km
- Nohipalu Mustjärv Meenikunno maastikukaitsealal 39 km
- Mustjärv (Nohipalo Mustjärv), ka Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv 40 km
- Orava järv 42 km
- Усадьба Пауленхоф (мыза Вериора) 43 km
- Petseri klooster 50 km
- Sänna mõisa ait-kuivati 0.2 km
- Sänna mõisa laut 0.2 km
- Sänna mõisa peahoone 0.2 km
- Sänna mõisa tall-tõllakuur 0.3 km
- Sänna mäeveski 0.9 km
- Endine raketibaas 2.4 km
- Ahitsõ järv 3.3 km
- Kahrila järv 5.8 km
- Nursi vallamaja 6 km
- Võru maakond 13 km