Vahastu kirik (Vahastu)

 tempel, kirik, kristlus, Gothic revival (architecture) (en), huvitav koht, monument arhitektuuri / object kultuuripärandi, luteri kirik, historical building (en), place of worship (en), tourist attraction (en), 1883_construction (en)

Kirik ehitati aastatel 1787–1816, nurgakivi pandi 31. mail 1787.Kivikiriku projekteeris Riia arhitekt Christoph Haberland. Enne seda olid Valgas olnud ainult puitkirikud, mis kippusid sõdades ja tulekahjudes hävinema. Kirik ehitati endisele surnuaiale, hilisema turuplatsi äärde; praeguseks on sellest kohast saanud Valga kesklinn. Kirik ehitati annetustest. Kahe aastaga sai kirik katuse alla, kuid rahapuuduse tõttu venis ehituse lõpetamine aastani 1816, mil valmis kiriku kellatorn. Keiser Aleksander I annetas 5000 rubla, siis saigi kirik valmis ja pühitseti 3. septembril 1816. 2016. aastal tähistati Valga Jaani kiriku 200. aastapäeva. Valga linnakiriku Jaani koguduse patroritena tegutsesid: Wilken Werneken (1541), Martin Libius (1647–1654), Joachim Kaibelius (surn. 1674), Joachim Reibel (1664), Johan Gerngross (1675), David Reineke (..–1704[, Zacharias Piehl (1722–), Joseph Leopold Blida (surn 1766), Ambrosius Mielchen 1754 (surn. 1767), Johann Bernhard Grüner(t) 1767 (sünd 1737), Joh. Gottlob (Wilhelm?) Preuss, 1798–1823. Algselt kasutas kirikut saksa Jaani kogudus, selle järgi on kirik ka nime saanud. Luke kihelkonna mõisad ja Valga 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) 1823. aastal ühendati Luke ja Valga kogudused, Luke ja Valgasse jäi kaks iseseisvat kogudust ja mõlemal kirikul on üks õpetaja. 1823. aastast peale teenisid Valga kogudust Luke koguduse õpetajad: Johann Lorenz Schatz (1812–1839), Ernst Theodor Hellmann (1839–1848), Emil Georg Hermann Sokolovsky (1849–1852), Piers Hermann Otto (1853–1869), Heinrich Christian Gustav Kupffer (1869–1890) Valga praost, Jaani õpetaja, Paul Dietrich (1890–1915), Julius Kuptsch (1915–1918), Nikolai Bäuerle (1919–1920), Karlis Vehmans (1920–1929), Edgars Jundzis (1929–1938, viimane Jaani koguduse õpetaja). Kui hiljem hakkas Valgasse rohkem eestlasi tulema, asutati 1880. aastal eesti Peetri kogudus, mis tegutses algul abikogudusena Jaani koguduse kõrval. 25. oktoobril 1908 sai eesti Peetri kogudus iseseisvaks. Et Valgas oli ka lätlasi, oli samas kirikus ka läti Luke ehk Lugaži kogudus, mis hiljem kolis Valka Katariina kirikusse, mis oli tollal maakirik (Valga Jaani kirik oli linnakirik).Praegu kasutab Valga Jaani kirikut EELK Valga Peetri-Luke kogudus. Ajalooliselt saidki praeguse koguduse nimeks eesti ja läti koguduste nimed.