Hageri Lambertuse kirik

 kirik, huvitav koht, monument arhitektuuri / object kultuuripärandi, luteri kirik, place of worship (en), 19th century construction (en)

Hageri oli üks suuremaid ja vanemaid kihelkondi endisel Harjumaal, hõlmates ka hilisemad Rapla ja Juuru kihelkondade alad. Esimene kirik ehitati Hagerisse Taani misjonäride poolt arvatavasti juba 1221. a. Ei sellest ega ka järgnevast kirikust pole peale nime säilinud tänaseni midagi. Püha Lambertus on Eestimaal tundmatu pühak. Peale Hageri ei ole meil ühtegi teist selle pühaku kaitse all olevat kirikut. Esmakordselt on arhiivimaterjalides Hageri kirikut ja preestrit mainitud 1424.aastast. See kirik hävis tulekahjus käärkambri õnnetu kütmise läbi 3. mail 1710. a. ning taastati 1713. a. lõpuks. Vahepeal toimusid jumalateenistused Sutlema mõisas. 1710. a. tulekahjus sai kannatada ka Eesti ühe kuulsaima barokiajastu puunikerdaja Christjan Ackermanni loodud altar, sest praeguse Johann Valentin Rabe valmistatud altariseinas on kasutatud Ackermanni altariseina osi. Taastamiskulud kattis Sutlema mõisaomanik kapten von Baer koos abikaasaga ning 1731. a. annetasid nad altari kirikule. Nende vapid paiknevad altariseinal. Vaatamata remontidele 1803. a. ja 1822. a. ning suuremale ehitustööle 1851. a., mil uuendati võlvid ja katus oli kirikuhoone siiski suhteliselt halvas olukorras. 19. sajandi äratusliikumine kasvatas kogudust sedavõrd, et kirik jäi ka kogudusele kitsaks. Esialgu plaaniti vaid kiriku suurendamist ning õpetaja Aleksander Hörschelmann algatas läänetorni ehitamiseks korjanduse. 1886. aastal, peale venna surma, kirikuõpetajaks saanud August Hörschelmanni eestvedamisel asuti planeerima aga täiesti uue kiriku ehitust. Luba saadi selleks 1889. a. Viimane jumalateenistus vanas kirikus peeti 9. septembril 1890.a. ja uus kirik pühitseti kasutusse 13.sept. 1892. a. Uue kiriku projekt on tehtud kubermanguvalitsuse arhitekti Erwin Bernhardi poolt ja ehitajaks oli meister Lukk Koselt. Uue jumalakoja arhitektuur kõneleb historismiajastu keeles – tegemist on omas laadis stiilse ehitusega, kus on kokku sobitatud romaani, gooti ja idakiriklikud kirikuehituse kogemused. Vanast kirikust sobitati uude pühakotta altar. Uues kirikuhoones eelistati siiski näha uut altaripilti ja selleks osteti Berliinist Ristilöödut kujutav õlimaal. Viimane on oma kohal tänaseni.