Kehtna Peetri kirik (Lellapere) | huvitav koht, 1850s construction (en), place of worship (en)

 kirik, huvitav koht, 1850s construction (en), place of worship (en)

Hoone õnnistas 20. juunil 1854 sisse Eduard Pontus Haller. Seda loetaksegi Järvakandi Peetri kiriku alguseks.
20.juunil 1854. aastal pühitses Rapla koguduse õpetaja Eduard Pontus Haller kunagise Järvakandi ja Kehtna valla piirile Käbikülla ehitatud pühakoja Rapla koguduse abikirikuks, mis pühendati Jeesuse esiapostlile Peetrusele. Kuna hoone ehitati Järvakandi mõisa maadele, hakkas ta kandma Järvakandi Peetri kiriku nime. Selle madala ja algselt ilma tornita palvemaja meenutava hoone läänekülge ehitati haritorn alles 33 aastat hiljem. 1922.aastal rajati kiriku ette kalmistu, mistõttu rahvasuus hakati Peetri kirikut ka kabeliks või kabelikirikuks kutsuma. 1914.a. sai kirik orelimeister Terkmanni töökojas valmistatud pilli. 1939.a. valmis altarikujuks koopia kuulsa taani kunstniku Thorwaldseni õnnistavast Kristusest, mille originaal asub Kopenhaageni toomkirikus. Et Rapla õpetaja käis seal reeglina vaid korra kuus armulauateenistusi pidamas, tegid põhilise töö ära kohapeal elanud köstrid. Kõige kauem oli selles ametis Leonhard Vatsar, kes 1950.aastal sai ka diakonipühitsuse ning teenis kohalikku rahvast ustavalt 36 aastat. Praegune kogudusemaja kiriku taha ehitati vana maja asemele 1957.aastal. Päris oma õpetaja on Peetri kirikul olnud vaid kaks lühikest perioodi, Friedrich Uuspõld aastatel 1938-1941 ning Jaanus Noormägi täpselt pool sajandit hiljem, aastatel 1988-1991. Mõlemad oma õpetajaga perioodid kujunesid kogudusele sisuliseks tõusuajaks, kui tuli juurde uusi inimesi, peeti sagedamini jumalateenistusi ja aktiviseerus märgatavalt koguduse tegevus. 1992.-1998.aastani täitis Järvakandi koguduse vaimuliku ülesandeid diakon Jaan Kähar, kelle 1991.a. asutatud Johannese seminar Kehtnas tõi uut mõtlemist ja värsket vaimu alevisse, kuhu aastakümnete jooksul kompartei funktsionäride koolitamine oli oma paratamatu pitseri jätnud. Et nõukogude ajal ei tohtinud ühel kogudusel olla mitut pühakoda, registreeriti 1945.a. Järvakandi juriidiliselt iseseisvaks koguduseks, kuigi sisuliselt jäädi tegutsema Rapla koguduse osana. Kui 1996.aastal valmis Järvakandi alevis oma kirik, muutus väikesel kogudusel kahe kiriku ülalpidamine raskeks. Nüüdseks on Kehtna piirkond taas ühendatud Rapla emakogudusega ning nii Peetri kirik kui ka kalmistu kannavad Kehtna nime. Jumalateenistused Kehtna Peetri kirikus toimuvad kuu viimsel pühapäeval ning detsembris jõululaupäeval. Surnuaiapüha Kehtna kalmistul toimub juulikuu viimasel pühapäeval.