Tõrvala

 küla  Add category

 Upload a photo

Asukoht: Vene Föderatsioon, Leningradi oblast, Kingissepa rajoon. Küla on hävinud.
Nimi: küla sai nime tõrvaajamisest (smolka – tõrv).

Peeter I ajal aeti tõrva koos puusöe põletamisega sepikodade tarbeks. 17. sajandil nimetati küla ka Väike- Väikülaks. Metsa sees olid väikesed põllulapid ja karjamaa.
1912. aastaks oli külas välja mõõdetud 31 krunti. Männimets, kõrge liivane kallas ja aeglaselt sügavamaks muutuv liivase põhjaga jõgi soodustasid puhkepiirkonna arengut.
Paik oli kuulus oma vaikuse ja rahu poolest, sest müüdi üksnes alkoholivabu jooke. Külas asus kurttummade kool. Suvilate üürid olid odavamad kui Narva-Jõesuus.
Narva-Jõesuu ja Narva vahel käis tihe laevaliiklus. Arsti juures ja turul käidi Narva-Jõesuus.
Tõrvala luteri usu kirik põles maha Esimese maail-
masõja ajal. 1922. aastal oli külas 28 majapidamist ja 149 elanikku.
1932. aastal kirjutas Postimees, et Tõrvala kalurite noota sattus ühepuupaat.
Tõrvalast on leitud hilismesoliitikumi luu- ja sarvesemeid, nende seas põdrasarvest valmistatud ja ilustatud maokuju, puss ja puust paat, mis asusid diatomiidimaardla all taimestikukihis. Maardla suurus on 50 ruutkilomeetrit, millest väike osa asub teisel pool
jõge. 1936. aastal alustati maavara kaevandamist.

www.keskonnaamet.ee