Pime park
Estonia /
Ida-Viru /
Narva-Joesuu /
World
/ Estonia
/ Ida-Viru
/ Narva-Joesuu
Sviets / Eesti / Konteth Ida-Viru / Narva-Jõesuu
park
Add category
Vabakujundusliku pargi iseloomulik näide kuurordis.
Park on jaotatud tänavatega eriilmelisteks osadeks. Vabaduse tänavast mere poole jääv ala on nn. Pimepark(9 ha) ja Kuursaali poole jääv ala on Helepark(10 ha. Mõlemad pargiosad on kujundatud vabakujulise teedevõrgustikuga. Pime park on rajatud rannavallidele kasvanud looduslikku männimetsa ja on metsapargi ilmeline. Pargi puistu valdavalt kodumaine - vahtrad, männid, kuused, pärnad. Kuid leidub ka mitmeid introdutsente kanada kuusk, vene lehis, rumeelia mänd, tatari vaher, virgiinia toomingas, mitmed viirpuu liigid, pensilvaania saar, laialehine pärn jne. Kokku 69 liiki erinevat puud-põõsast. (pargiankeet).
Kuursaali park oli 20. sajandi vahetusel korrastatud haljasala, mis kujunes linnakese südameks. Nii on kujutatud 1905 aasta Narva- Jõesuu plaanil kesksel kohal just kuursaali parki, mille üldplaneering vastab sirgete tänavate asetusele.
20. sajandi algul oli metsapargis tihe teedevõrgustik ja künkakestele oli ehitatud valgesambalisi paviljone. Viimastest on praeguseks säilinud sanatooriumi “Mereranna” kohal kaldapealsel asuv õhuliste puitpitsidega ehitatud suvemajake (püstitatud 1890).
(pargiankeet, 2002).
register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1399...
Park on jaotatud tänavatega eriilmelisteks osadeks. Vabaduse tänavast mere poole jääv ala on nn. Pimepark(9 ha) ja Kuursaali poole jääv ala on Helepark(10 ha. Mõlemad pargiosad on kujundatud vabakujulise teedevõrgustikuga. Pime park on rajatud rannavallidele kasvanud looduslikku männimetsa ja on metsapargi ilmeline. Pargi puistu valdavalt kodumaine - vahtrad, männid, kuused, pärnad. Kuid leidub ka mitmeid introdutsente kanada kuusk, vene lehis, rumeelia mänd, tatari vaher, virgiinia toomingas, mitmed viirpuu liigid, pensilvaania saar, laialehine pärn jne. Kokku 69 liiki erinevat puud-põõsast. (pargiankeet).
Kuursaali park oli 20. sajandi vahetusel korrastatud haljasala, mis kujunes linnakese südameks. Nii on kujutatud 1905 aasta Narva- Jõesuu plaanil kesksel kohal just kuursaali parki, mille üldplaneering vastab sirgete tänavate asetusele.
20. sajandi algul oli metsapargis tihe teedevõrgustik ja künkakestele oli ehitatud valgesambalisi paviljone. Viimastest on praeguseks säilinud sanatooriumi “Mereranna” kohal kaldapealsel asuv õhuliste puitpitsidega ehitatud suvemajake (püstitatud 1890).
(pargiankeet, 2002).
register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1399...
Nearby cities:
Koordinaadid: 59°27'30"N 28°2'5"E
- Udria maastikukaitseala 13 km
- Kõrgesoo 14 km
- Oru turbaväljad (Oru turbaväli) 30 km
- Kurtna maastikukaitseala 33 km
- Puhatu looduskaitseala 36 km
- Struuga maastikukaitseala 49 km
- Smolnitsa maastikukaitseala 56 km
- Väike-Tütarsaar 76 km
- Hara soo 140 km
- Lahemaa Rahvuspark 148 km
- Kalatööstus 1.4 km
- Narva-Jõesuu rand 2.1 km
- Narva-Jõesuu kalmistu 2.2 km
- AÜ Viljapea 2.6 km
- Kaunissaar 2.9 km
- Narva-Jõesuu rand 3.5 km
- Vaikne järv 6.1 km
- Kaadersoo 10 km
- Narva laht 43 km
- Ida-Viru maakond 45 km