Porkuni mõisa peahoone (Porkuni)

 mõis, huvitav koht, monument arhitektuuri / object kultuuripärandi

Porkuni mõisa peahoonel on liigendatud põhiplaan ja üldsiluett. Gootilikkust on näha vaid esifassaadi konsooltornikestega astmikfrontoonil kui räästakarniisi all. Samuti loob gootilikku hõngu ebasümeetrilise ja pika horisontaalse kavatise lõunaküljel flankeeriv kaheksatahuline nurgatorn, mis võistleb sadakond meetrit eemal paikneva piiskoplinnuse väravatorniga.Muus arhitektuurses lahenduses pääseb maksvusele historitsistlik laad.Kogu hoone üldkavatis on valdavalt horisontaalsete mahtudega: pooleteisekorruselise põhiosaga liituvad nii esi-kui ka tagaküljel laiade risaliitidena eenduvad 2,5 korruselised pealeehitised.Hoone ehitusdetaile iseloomustab soliidne ehituslaad ning kõrge kvaliteet ja luksuslik materjal: astmikviil tervikuna on seotud tahutud paekivist. Samuti paikneb astmikfrontoonil paekivist nišis omanike perekonnavapp. Ehitise vundament on laotud tahutud graniitplokkidest. Tagaküljel, kõrge veranda kohal, paiknes lahtine ümarkaarsete avadega rohke puitpitsiga kõrgetel postamentidel seisev veranda, mille külgseinad olid kujundatud tihedate rombikujuliste klaasidega. Seda verandat on näha 20.saj.alguse vanadel fotodel. Lahtine veranda on hävinud alles viimastel aegadel. Hoone idapoolsel otsaküljel on teise korruse akende ees säilinud malmivalus piirdega puitrõdu.Fassaadilahenduses on omaette rõhuasetus pandud erikujulistele akendele.Interjööris on säilinud palju algupäraseid detaile. Interjööris on mõjuvaim ja autentselt säilinud avar fuajee ornamendirohke malmtrepi juugenddekooriga valge kahhelahju ja põrandaga, milleks on efektne kiviplaatidest parkett. Omanik von Rennenkampff on selle trepi tellinud otse Peterburist. Osaliselt on säilinud algupärased tahveluksed.
Arengulugu
1561 toimus linnuse osaline lammutamine, mõisa esimese peahoone ehitamine
1628-1799 said omanikeks Tiesenhausenid
1683 kaardil esimesed kolm elumaja linnuse territooriumil
1669? Ungern-Sternberg Baumgarten
1846 kaardil fikseeritud peahoone, mille ehitamise aeg teadmata
1835 Magnus von Essen
1858-1919 Ludwig Eduard von Rennenkampf, osa mõisast jäi suguvõsa kätte ka peale 1919.a. maareformi kuni 1939.a.-ni. Ernst Rennenkampfi käes oli 236 ha maad.
1870-1874 mõisa viimase peahoone ehitamine
1924 Vändras olev kurtide kool kolib Porkunisse.
05.01.1925 Riigi Kurttummade kool. Kooli juurde kuulus 200 ha maad.
1943 Porkuni Kurttummade Koolkodu
1991 Porkuni Kurtide Kool
1953-55 ehitati härrastemaja vastu kooli uus hoone
1981 väravatorni restaureerimine
1992 Paemuuseumi avamine - initsiaatoriks maavanem Marko Pomerants
17. saj. algusest on Porkuni maad kuulunud erinevate omandivormide alusel saksa mõisnike suguvõsadele:
1628 – 1799 Tiesenhusen,
1799 – 1803 Ungern – Sternberg,
1803 – 1835 Baumgarten,
1835 – 1869 Essen,
1869 – 1920 Rennenkampff.
1870 – 1874 ehitas Ludvig von Rennenkampff Porkunisse esimese praeguseni säilinud kivist häärberi. 1920 a mõis riigistati. 1924. a anti Porkuni mõisa süda Riigi Kurttummade Koolile, mis oli asutatud 1866 a. Vändras ja millele Eesti Vabariigi algaastatel suuremat hoonet otsiti.