Lasila mõisa peahoone (Lasila)

 mõis, huvitav koht, põhiharidus, monument arhitektuuri / object kultuuripärandi, memorial plaque (en), 19th century construction (en)

Peahoone on ebasümmeetrilise liigendusega, 1-2 korruseline neogooti elementidega historitsistlik tellisehitis, esifassaadil lai eenduv eeskoda ning kahel nurgal flankeerivad koonuskiivriga tornid. Enamik ukse- ja aknaavasid on kaarsillusega, nende kohal kaarsimsid. Sisekujunduses väärivad tähelepanu ornamentaalne laemaaling ja ahjud. Peahoone on ebasümmeetrilise liigendusega, 1-2 korruseline neogooti elementidega historitsistlik tellisehitis, esifassaadil lai eenduv eeskoda ning kahel nurgal flankeerivad koonuskiivriga tornid. Enamik ukse- ja aknaavasid on kaarsillusega, nende kohal kaarsimsid. Sisekujunduses väärivad tähelepanu ornamentaalne laemaaling ja ahjud.
Põhiliselt 19.saj II poolel kujunenud ansambel. Mõis eraldus Vohnja mõisast 17. saj. Praegune mõisahoone valmis 1880.-1890-ndatel aastatel. 19. sajandi algul oli mõis von Baeride omanduses; seal veetis osa lapsepõlvest ka maailmakuulus bioloog Karl Ernst von Baer. Hiljem kuulus mõis von Ungern-Sternbergidele ja von Rentelnidele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Renteln. Kool asutati Lasila härrastemajja aastal 1922 ning suleti 1973. aastal, mil seal alustas tööd Energia kolhoosi osakonnakeskus. Peahoone intrjöörid rekonstrueeriti 1976.a . Aastal 1986 alustas mõisahoones uuesti tegevust Lasila Põhikool.