Obinitsa Issanda Muutmise kirik (Обиница)

 temppeli, kirkko, orthodox christianity (en), mielenkiintoinen paikka, listattu rakennus, 1904_construction (en), 1958_construction (en), historical building (en), place of worship (en), tourist attraction (en)

Kunagise Obinitsa kool-kiriku rakennust alustati vuonna 1897, hoone pühitseti 1904. vuonna. Baltimaade ainulaadne kool-kirik oli puust kahekorruseline kellatorniga hoone. 1950. vuonna suleti kirik, rakennus anti käyttää koululle. Kogudusele anti uue kiriku rajamiseks yksi hehtaari maad ja kaksi vana mahajäetud hoonet. Obinitsa uus kirik sijaitsee Obinitsast Piusale viiva maantee ääres surnuaia vieressä. Neuvostoliiton voiman aikana tämä toiminta on perusteltua, ja sen mukaan, miten koulun kirkkorakennuksen rakennustarvikkeita voidaan käyttää. Selline tegevus põhineb toonase Eesti NSV Ministrite Neuvoston esimehe Arnold Veimeri kirjalikul korraldusel Meremäe valla täitevkomitee esimehele.1950. vuonna alustas paikallinen preester Vilemon Talomees ei rajoitu paikalliseen yhteisön kannatus uusien kirikujen rakentamiseen. Algul töötas preester üksinda, myöhemmin liitusid tema initsiatiivil ja palvel ka kokoduse jäsen. 1951. vuonna tehtiin paljon takistusi häirimaks kiriku ehitust. Kiriku ehitust ei toetanud ka Võru maakonna praostkond, nemad tegelesid Meeksi kiriku ehitamisega. 9. tammikuul 1952 alustati takistustesti vasta kiriku sisekujundamist. Valga Issidori peakirik andis Obinitsa kogudusele üle Tõrva kiriku varad (kirikukell, ikoonid, kroonlühter, küünlajalad, alttar, preestri teenistusriided). Palju annetasid (rakennusmateriaali) kiriku ehitusele kohalikud talumehed, palka ei olnud meestele kuskilt maksta. Toetas ka Eesti Piiskopkond. 15. juunil 1952 pühitseti sisse tellinguis kirik. Obinitsa Apostliku Õigeusu kiriku pühitses Tallinna piiskop Roman Issanda Muutmise auks.27. oktoobril 1953 andis piiskop Roman Vilemon Talomehele tänukirja, et ta on ennastsalgavalt ja ohvrimeelselt rakendanud kõik oskused, parima tahte ja tööjõu Obinitsa kogudusele uue nägusa kiriku ja kõrvalhoonetega preestrimaja ehitamiseks. Tema tööd on õiglaselt hinnanud ka püha patriarh, kes autasustas teda paalitsa (vaimulik mõõk) kandmise õigusega.