Lööne mõis (Jõelepa)

 park, maavaldus / kinnisvara, huvitav koht

Asub Kuressaare - Valjala - Kuivastu maantee 25. km -lt 1 km loode suunas. Kõrge keldriga ühekorruseline poolkelpkatusega kivihoone on ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. lisati sakmelise viiluga neogooti stiilis keskrisaliit, mida kaunistab Güldenstubbede peenelt töödeldud vapikivi.Hästi töödeldud raiddetailidest tuleks nimetada veel karniise, akende ehisraame, hoone ehisnurki. Lööne mõisa härrastemaja, mis ehitati 18.sajandi lõpus, oli algselt ühekorruseline, kõrge sokliga poolkelpkatusega barokne paekivihoone. 1864. a lisati ehitisele neogooti stiilis keskrisaliit. Keskosas neogooti stiilis keskrisaliit. Fassaadidekooris rikkalikult dolomiiti. Profileeritud karniisid, akende ehisraamid, nurgarustika, risaliidi kolmnurkviilu kaunistab v. Güldenstubbede perekonna peenelt töödeldud vapikivi. Peakorruse ruumijaotus on anfilaadne, keldrikorrus võlvitud (osalt ristvõlvidega). Mõisa olemasolust on teateid juba aastast 1489. Mõis on kunagi kuulunud Aderkasside suguvõsale, kuid vahetanud mitmeid omanikke. 18. sajandi lõpul omandas Lööne mõisa Güldenstubbede aadlisuguvõsa esindaja, kes ühendas sellega Mäemõisa ja Jõgise mõisa. 19. saj II poolel läks mõis Buxhövdenite perekonna omandisse.
Peale võõrandamist kasutas Lööne mõisa härrastemaja Lööne algkool.

Lööne mõisat (saksa k Köln) on esmamainitud 1489. aastal. 16.-17. sajandil kuulus mõis pikalt von Pollidele. 1698. aastal omandasid mõisa von Vietinghoffid, kellelt ta siirdus von Güldenstubbede ning hiljem von Weymarnide valdusse. 1791. aastast kuni 19. sajandi teise pooleni kuulus mõis taas von Güldenstubbedele; hiljem kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Buxhoevdenite valduses. Mõisa viimane omanik oli Reinhold von Buxhoevden. Mõisa ühekorruseline kõrgel soklil paiknev peahoone on ehitatud 18. sajandi lõpus. 1864. aastal ehitati hoone põhjalikult neogooti stiilis ümber. Siis lisati hoonele veidi eenduv kahekorruseline keskosa koos lameda astmikviiluga. Sellest ajast pärinevad ka tiheda jaotusega inglisepärased aknaraamid. Mõis on eravalduses. Kõrvalhooneid ei ole säilinud. Saaremaale Valjala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valjala valla territooriumile.