Taagepera loss (Taagepera)

 kindlus, loss (castle), maavaldus / kinnisvara, huvitav koht

AJALUGU

Taagepera on viimane Eestimaa mõis, mis asub kaugel Lätimaa piiril, rohkem kui kaks ja poolsada kilomeetrit Tallinnast. Taageperast edasi algavad ürgmetsad ja paksud laaned täis salapära ja luulet . Suurelt teelt eksinu leiab end kõrge kaarvärava alt, kivirahnuna kerkib mäerinnakul esile mõis; trepihallist läbi tõusnuna torni, pilk alla veenab - oleme sattunud muinasjutumaale. Lossi ehitamiseks vajaminevad kivid näikse olevat kandnud mäerinnakule Skandinaavia trollid, mördi seganud kokku hallipäised nõiad. Nagu loodusevormid kasvavad hooneosad välja üksteise seest ja najal
Mõisahoone on ebaharilik, oma arhitektuuris pigem seotud Soome rahvusromantika kui Balti ehitustraditsiooniga. Taagepera mõjub erandlikult ja seda erandlikkust on põhjendatud mitut moodi, näiteks kirjutati 1922 aastal ajalehes
"Vaba Maa ": Loss on ehitatud peale 1906 aasta revolutsiooni-aega, tõsise ja kindla plaani järele kivivaremeks - kindlaks kantsiks ja varjupaigaks revolutsionääride ilmumisel nende püssikuulide ja põletamise eest". Mõisa viimane omanik Hugo Ferdinand Bernhard von Stryck oli imelik mees, veel enne ühe ajastu hävingut ja lõppu on ta otsekui trotsides kõike, mis tulnud või tulemas, lasknud ehitada tohutu maja. ,mis mõjub keskaegse linnusena, mida toonitab ka materjalide valik:robustselt murrutatud graniit, koos krobelise krohvi ning soomusja kiltkiviga. Juba monumentaalse väravahoone juurest köidab pilku võimas 40 - meetrine peatorn. , rohked viilud, erkerid, rõdud ja toekad korstnapiibud.Välisarhitektuuris on hoone vaba peaaegu igasugusest sümmeetriast. Juugendi ekstravagantne, arhailine käsitluslaad avaldub ka siseruumides. Interjööri täiendavad tumedast kivist plaatidega kaminad. Taagepera mõisahoone arhitekti üle vaieldi kaua. Nüüd on kindel, et nii Taagepera kui ka Holdre mõisahoone on Otto Wildau (1873-1942) kavandatud. Mõisomanik Hugo von Stryk ei hoidnud lossi ehitamisel raha kokku.

Ehitusmaterjali veeti hobustega isegi Riiast.
Poola ja rootsi ajal kuni 1674.a. kuulus mõis von Rehbinderite sugukonnale.
Mõisa omanikud läbi aegade1674-1806 - maanõunik Otto von Stackelberg
1806-1819 - Friedrich Joachim von Oettingen 1819 - eestiaegse võõrandamiseni maaseaduse alusel von Stryckide sugukonnale.
Mõis on pärinud oma nime von Stackbergi sugukonnalt. Vana eesti algupärane nimetus Vaoküla on säilinud veidi väänatult m