Vainupea kabel (Vainupea)

 kapela, pareizticīgie, arhitektūras piemineklis/kultūras mantojums, 1893_construction (en), vēsturiska celtne, tūrisma objekts

Vainupea kabel (ka Vainopea kabel) on kabel Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas. Vainupea puukirikut on esmamainitud 1741. gadā. Tas bija ühega Haljala neljast abikirikust. 19. gadsimta lõpus, kui vana puukirik oli lagunenud, iniciators Aaspere un Sauste mõisnik, Eestimaa rüütelkonna viimane peamees, parun Eduard von Dellingshausen Vainupeale paekivist pühakoja uue celtniecība. Arhitekt Rudolf von Engelhardti projektjoonis on from from 1887. Historitsistlikus laadis kirikumõõtu kabelit ehitati aastail 1888–1893. 1888. gadā rajati puukiriku lääneküljele masveida kivist kuuetahuline kellatorn un gados 1891–1893 celtti vana pikihoone, kas atrodas augstajā ümarkaarekende un polügonaalse kooriosaga uus kivist pikihoone.Stiilselt un bagātīgi sisustatud dievkoja pühitsemispäevaks oli jaagupiday 1893. gadā. Jumalateenistusi hakati Vainupea kabelis pidama neli korda aastas. 1948. gadā aga pühakoda suleti, misjärelt rüüstati ja see lagunes kuni Lääne-Viru Teedevalitsuse juhataja Valentin Transtoki eestvedamisel alustatud taastamistööde alguseni 1989. aastal. Vainupea kabelit Haljala kogudusele ei tagastatud. Kaotsi läinud altarimaali vietā telliti 2011. gadā kabelis ainulaadne sakraaltaies – Anu Raua gobeläänvaip "Armuaeg".Täna kannab pühakoja kabeli eest hoolt Vainupea küla selts, kes kavandas aastateks 2015–2018 vairākas remont- un renoveerimistöid. 2014. aastal laboti kabeli katust, vahetati välja kellatorni luugid ja altariruumi põrand. Kabelis korraldatakse nii kiriklikke talitusi kui ka kontserte ja külaseltsi viibimisi.Vainupea kabel mahutab kuni 100 inimest, istekohti jagu koos 80 inimesele. Kabeli daudzle pruutpaaridele sobivaks ja atraktiivseks asjaoluks, et seal ei tegutse kogudust. Nii saab kabelis kristlike laulatuste kõrval läbi viia ka ilmalikke abielu registreerimisi.