Vainupea kabel (Vainupea)

 kabel, õigeusk, monument arhitektuuri / object kultuuripärandi, 1893_construction (en), historical building (en), tourist attraction (en)

Vainupea kabel (ka Vainopea kabel) on kabel Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas. Vainupea puukirikut on esmamainitud 1741. aastal. Tegemist oli ühega Haljala neljast abikirikust. 19. sajandi lõpus, kui vana puukirik oli lagunenud, algatas Aaspere ja Sauste mõisnik, Eestimaa rüütelkonna viimane peamees, parun Eduard von Dellingshausen Vainupeale paekivist pühakoja uue ehitamise. Arhitekt Rudolf von Engelhardti projektjoonis on pärit aastast 1887. Historitsistlikus laadis kirikumõõtu kabelit ehitati aastail 1888–1893. 1888. aastal rajati puukiriku lääneküljele massiivne kivist kuuetahuline kellatorn ning aastatel 1891–1893 ehitati vana pikihoone kohale kõrgete ümarkaarakende ja polügonaalse kooriosaga uus kivist pikihoone.Stiilselt ja rikkalikult sisustatud jumalakoja pühitsemispäevaks oli jaagupipäev 1893. aastal. Jumalateenistusi hakati Vainupea kabelis pidama neli korda aastat. 1948. aastal aga pühakoda suleti, misjärelt rüüstati ja see lagunes kuni Lääne-Viru Teedevalitsuse juhataja Valentin Transtoki eestvedamisel alustatud taastamistööde alguseni 1989. aastal. Vainupea kabelit Haljala kogudusele ei tagastatud. Kaotsi läinud altarimaali asemele telliti 2011. aastal kabelile ainulaadne sakraaltaies – Anu Raua gobeläänvaip "Armuaeg".Täna kannab pühakoja eest hoolt Vainupea küla selts, kes kavandas aastateks 2015–2018 mitmeid remondi- ja renoveerimistöid. 2014. aastal parandati kabeli katust, vahetati välja kellatorni luugid ja altariruumi põrand. Kabelis korraldatakse nii kiriklikke talitusi kui ka kontserte ja külaseltsi viibimisi.Vainupea kabel mahutab kuni 100 inimest, istekohti jagu koos 80 inimesele. Kabeli paljule pruutpaaridele sobivaks ning atraktiivseks asjaoluks, et seal ei tegutse kogudust. Nii saab kabelis kristlike laulatuste kõrval läbi viia ka ilmalikke abielu registreerimisi.