Käina laht

 laht  Add category

Käina laht on Hiiumaa looduskaitse jaoks olnud 'kuum koht' juba üle kolmekümne aasta. Algul oli kõige suuremaks probleemiks jahipidamine, hiljem põllumajanduslik reostus ja puhastusseadmed ning nüüd lahe hoogne kinnikasvamine. Reostuse probleem ei ole ka täna kadunud, kuid põllumajanduse kokkukukkumine on seda survet tunduvalt vähendanud. Käina laht on pigem rannikujärv kui tavaline merelaht. Selle veemaht on ligi 4 milj. mº ja pindala 900 ha. Keskmine sügavus on 0,3-0,5 m ja sügavamad kohad vaevalt üks meeter. Lahe põhja- ja keskosas on hulgaliselt allikaid. Vee soolsus on 2-3 ‰. Kuni 1962. aastani, millal siin moodustati ornitoloogiline keeluala, oli laht intensiivne jahipidamisala. Saartel karjatati lambaid ja niideti heina. 1971.a. kehtestati siin Käina lahe riiklik linnustikukaitseala. 1993.a. aga arvati laht biosfääri kaitseala tuumalade hulka. Kaitseala kogupindalalks on 1280 ha, mis hõlmab lisaks lahele veel 200 m laiuse kaldariba ja Orjaku saare.