Siivertsi (Narva)

 [nähtamatu], town district (en)

 Upload a photo

Asukoht: valla maadel asunud küla ei ole säilinud.
Nimi: arvatavasti on piirkond saanud nime mõisnike (Sieversid) järgi.
Siivertsi alal elasid inimesed juba keskmisel kiviajal. 1930. aastate algul leiti turba alt põhjamudast lapergune niinest nöörikatketega võrgukivi, männikoorest võrgukäba ja luuesemeid. Põhjasõja ajal, 1700. aastal toimus siin roots-
laste ja venelaste vahel lahing, mille käigus
venelased püüdsid mööda parvsilda üle Kamperholmi saare jõe idakaldale taganeda. Suure
koormuse all sild murdus ja palju sõjamehi
leidis jäises vees oma külma haua.
1796. aastal kuulus Siivertsi Riigi mõisale (Wasahof), mis oli Hermamäe kõrvalmõis. Hiljem kujunes siia Narva põhjapoolne eeslinn koos tuletiku- ja lauavab-
rikutega.
1900. aastal avati jõekaldal püramiidikujuline mälestussammas, meenutamaks 1700. aastal toimunud Põhjasõja lahingus võidelnud ja langenud sõjamehi. Tsaar Nikolai II külastas mälestusmärki 1901. aasta suvel ja Rootsi kroonprints Gustaf Adolf asetas hukkunud Vene sõdurite mälestuseks pärja 1936. aastal.
Siivertsi ja Narva linna piiril asuvad Narva linna kalmistud (saksa, soome-rootsi, Aleksandri ja Peetri koguduse, aga ka Loodearmees ning Narva vangilaagris hukkunute kalmud). Narva Garnisoni kalmistul avati 1921. aastal Vabadussõjas langenutele mälestusmärk,
mis lasti 1940. aasta sügisel õhku.
1960. aastatel murti kalmistu ristid maha ja enamik anti vanametalliks. Ligi paarkümmend risti on hoiul Narva muuseumis.
Monumendi ja kalmistu taastamist 1996. aastal toetas Narva linnavalitsus.

www.keskkonnaamet.ee