Kivikalme

 kalmistu, ajalooline, huvitav koht

Põhiplaanilt ümmarguse kalme servad on maetud maaharimise ajal ümbritsevalt põllult kogutud kivide alla. Siiski on kivide vahelt näha kalme serva ja kontuuri. Kalme keskosa on kamardunud ja puhas. Kalme läbimõõt on põhja-lõuna suunas 7,3 m ja ida-lääne suunas 8,4 meetrit. Kalme kõrgus on ligikaudu 1 meeter. Kalme on rajatud pae- ja raudkividest. (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme asub hooldatud maastikus Laimjala mõisatuumikust loode pool, külavaheteest lõuna pool, põhja poole alaneval maastikul. Kalme kuulub Nõmme küla kivikalmete gruppi (mälestised 12447-12455). Kalmest lääne kaarde jäävad arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 12451-12452 ja edela kaarde arheoloogiamälestised kivikalmed reg nr 12447-12450 ja 12455 ning lõuna poole arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12454. Kalme pärineb arvatavasti I aastatuhande II poolet eKr. Kalme on esmakordselt registreeritud koos teiste selle rühma kalmetega arheoloog V. Lõugase poolt 1977.a juunis. Kohalik rahvas neid kui kalmeid ei tunne. Kalmest ei ole saadud juhuleidudena ei luid ega asju. Arheoloogiliselt uurimata. Mälestisele on koostanud passi 1977. a suvel arheoloog V. Lõugas. Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhja. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.