Ahja mõisa peahoone (Ahja)

Comments

• 
  anatolyyy

  Hilisbarokne hoone on 2-korruseline, kaetud kõrge, algselt kahe mantelkorstnaga kroonitud poolkelpkatusega. Esi- ja tagafassaad liigendatud sarnaselt segmentkaarse keskrisaliidi ja kolmnurkfrontoonidega otsarisaliitidega. Dekooriks kvaaderrustika ning akende laiad krohviraamistused. Soklikorrus võlvitud. Avar, barokse puittrepiga vestibüül paikneb keskteljel. Selle kohal II korrusel aiafassaadile avanevate akendega saal. Anfilaadsed ruumid osalt keskkoridoriga jagatud. Esindusruumides geomeetrilise ornamentikaga stukklaed. Tisleritöö - orvandimotiividega siseuksed, barokselt madal lambrii jne. - meisterlik.(EA) Ahja oli ühe vanema Eesti kihelkonna - Võnnu, vägevamaid mõisaid. Ahja mõis kuulus 1725. aastast von Koskyllidele. Vahepeal riigi kätte läinud mõisa kinkis Jelizaveta I viitseadmiral F.N. Grüllomotte de Villebois`ile 1743. aastal. Mõis vahetas tihti omanikke (v. Liphardt, v. Knorring, v. Löwis jt.) kuni 1821.aastani, mil mõisa omandasid von Braschid, viimane omanik oli 1903. aastast Ernst von Brach. 1920. aastast tegutses härrastemajas kool, mis suleti 1996. aastal. Peahoone valmis 1740. aastal. Hoone ehitati osaliselt ümber 20. sajandi alguses, mil keskteljel asuv peasissepääs suleti polügonaalse juugendstiilis paviljoniga. Hoone sai 2007. aastal kannatada ulatuslikus tulekahjus, hoone katus taastati 2009. aastal.

  2 years ago | reply | hide comment