Mäksa mõis (Mäksa)
Estonia /
Tartu /
Maksa /
Mäksa
World
/ Estonia
/ Tartu
/ Maksa
park, maavaldus / kinnisvara, huvitav koht
Mäksa mõis (saksa k Mäxhof) pärineb keskajast ning seda on esmamainitud 1555. aastal. Mõis on saanud oma nime tollaste omanike Meckside järgi. Emajõe-äärne ansambel, varem tuntud Pepeverena, praegune kohanimi tuleneb omanike perekonnanimest Mecks.
Hiljem on mõis vahetanud palju omanikke - peale Põhjasõda on ta kuulunud nii Schübteritele, von Loewensternidele kui ka von Essenitele. Aastatel 1863-1900 oli Mäksa omanikuks tuntud põllumajandusteadlane Nikolai v. Essen (1839-1900), kelle teeneks on ka Eesti esimeste talumeiereide rajamine. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Otto von Essen.Tollaste omanike Meckside järgi. Hiljem on mõis vahetanud palju omanikke - peale Põhjasõda on ta kuulunud nii Schübteritele, von Loewensternidele kui ka von Essenitele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Otto von Essen. Praegune kahekorruseline poolkelpkatusega kuubitaolise üldkujuga barokne kivist mõisamaja valmis 18.-19. sajandi vahetusel.19. sajandil lisati mahukas järelklasstisistlike fassaadidega juurdeehitis. Siseruumidest domineerib saal. Peahoonega parki on arendatud vabaplaneeringulisena ning laiendatud Emajõe kaldapealsele. Lääne pool Tartu-Kastre teed asub 19. sajandist pärinev omanike matusekabel.
www.mois.ee/tartu/maksa.shtml
Hiljem on mõis vahetanud palju omanikke - peale Põhjasõda on ta kuulunud nii Schübteritele, von Loewensternidele kui ka von Essenitele. Aastatel 1863-1900 oli Mäksa omanikuks tuntud põllumajandusteadlane Nikolai v. Essen (1839-1900), kelle teeneks on ka Eesti esimeste talumeiereide rajamine. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Otto von Essen.Tollaste omanike Meckside järgi. Hiljem on mõis vahetanud palju omanikke - peale Põhjasõda on ta kuulunud nii Schübteritele, von Loewensternidele kui ka von Essenitele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Otto von Essen. Praegune kahekorruseline poolkelpkatusega kuubitaolise üldkujuga barokne kivist mõisamaja valmis 18.-19. sajandi vahetusel.19. sajandil lisati mahukas järelklasstisistlike fassaadidega juurdeehitis. Siseruumidest domineerib saal. Peahoonega parki on arendatud vabaplaneeringulisena ning laiendatud Emajõe kaldapealsele. Lääne pool Tartu-Kastre teed asub 19. sajandist pärinev omanike matusekabel.
www.mois.ee/tartu/maksa.shtml
Vikipeedia artikkel: https://et.wikipedia.org/wiki/Mäksa_mõis
Nearby cities:
Koordinaadid: 58°22'38"N 26°58'44"E
- Kaagvere park 6.3 km
- Luunja park 6.6 km
- Metskitse padrik 13 km
- Siisikeste võsa 14 km
- Kanali park 14 km
- Raadi Looduskaitseala 14 km
- Maarja ja Peetri kalmistu 15 km
- Raadi kalmistu 15 km
- Ropka park 15 km
- Lepkomõts 30 km
- Mäksa Mõisa kalmistu 0.6 km
- Ürgoru paadisadam 0.7 km
- Agali järv 1.5 km
- Kavastu mõis 3.8 km
- "Esimene hoone" 4.6 km
- Tartu ÜPK 4.8 km
- Luunja sild 5.1 km
- Turbaväli 6.1 km
- Laukasoo 6.5 km
- Tartu maakond 12 km