Sõjakalmistu (Kudjape)

 Teine maailmasõda 1939–1945, green area (en), war memorial (en), war cemetery (en)

Saksa sõjaväekalmistu
Teises maailmasõjas langenud sõduritele on vana kalmistu lääneküljel eraldi rahula: tammepuude all lebavad nii sakslaste, venelaste kui ka eestlaste luud. Saksa sõjaväekalmistu, kuhu on maetud ligi 700 sõjaväelast, taasavati 1996. aastal. Algatus tuli Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidult. Kalmistu korrastamiseks korraldati 1991–1997 aastani noortelaagreid, kus töötasid koos saksa ja eesti noored. Kudjape kalmistu on kavandati ka teiste väiksemate Saaremaal asuvate saksa sõdurite matmispaikade ja üksikhaudade ümbermatmiseks. Suulise pärimuse järgi tehti Saksa sõjaväekalmistu 1944. aastal pärast Saaremaa taaslangemist Nõukogude okupatsiooni alla uute võimurite käsul maatasa. Veidi üle viiendiku endise Saksa sõjaväekalmistu haudadest hävis 1970. aastatel, jäädes enamjaolt kõrvalasuva tsiviilsurnuaia laienduse alla. Puutumata jäänud Saksa sõjaväesurnuaia alale on hajutatud 120 Kaarma dolomiidist valmistatud risti. Kuigi ristid on tüüplahendus, mida on kasutatud kõigil siinsetel taastatud Saksa sõjaväekalmistutel on selle lõpplahendus alati eraldi projekt. Kuressaare kalmistu koos piirdeaia ja metallristidega kujundas arhitekt Lilian Hansar. Tsiviilsurnuaia laienduse alla jäänud haudades puhanud sõjameeste nimed on jäädvustatud kolmeteistkümnele dolomiitplaadile, mis on kinnitatud vennaskalmistut tsiviilsurnuaiast eraldava kivimüüri külge. Praegu teadaolevatel andmetel maeti Teise maailmasõja aastail Kudjapele ühtekokku 674 Saksa poolel langenud sõjameest. Neist 658 nime võib leida hauatähistelt: 505 ristidele ning 153 müürile kinnitatud tahvlitele kantuna.

Punaarmeelaste matmispaik
Saksa sõjaväekalmistu kõrvale ja osaliselt ka selle peale, veidi väiksemale alale rajati aga suuresti sakslaste planeeringut matkiv Nõukogude vennaskalmistu, mis sai praeguse kujunduse 1986. aastal. Skulptor on Ants Mölder, arhitekt Ants Kõll. Monument kujutab endast graniitalusele asetatud poolfiguuri, pea kohale tõstetud paremas käes püstol-kuulipilduja. Selle ümber sirgetes ridades asuvad mälestustahvlid langenutele. Korduvalt ümberkujundatuna püsib see tänini heakorrastatuna.