Kivikalme "Surnumägi" (Vaskjala)

 kalmistu, arheoloogia, huvitav koht

 Upload a photo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid asju, vahel rohkem, vahel vähem.
Vaskjala "Surnumäge" mainib nii Jaan Jung (Muinasajateadus eestlaste maalt, III, 1910, lk 52) kui ka J. Mägiste (Jüri kihelkonna muinasteaduslik kirjeldus). Võimalik, et tegemist on tarandkalmega.
Kalme võeti riikliku kaitse alla 1964. aastal. Mälestise passi koostas 1979. aastal arheoloog Vello Lõugas.

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1889...