Hulja mõisa peahoone

 park, maavaldus / kinnisvara, mõis, huvitav koht, monument arhitektuuri / object kultuuripärandi

Esimesed teated Hulja mõisast (saksa k Huljal) pärinevad 1518. aastast. 20. sajandi algul kuulus mõis von Dellingshausenitele, mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Karl von Dellingshausen. Mõisa peahoone on mitmes järgus püstitatud huvitav ehitis. Hoone vanem osa on 1775. aastal ehitatud varaklassitsistlik, baroksete sugemetega ühekorruseline kiviehitis. Selle fassaadi keskosa kaunistab ovaalaknaga kolmnurkfrontoon. 1869. aastal pikendati hoonet parempoolsest otsast, ehitades ta kokku seal juba varem asunud aidahoonega. Kaarakendega juurdeehitis on historitsistlik. Tollal lisati vana peahoone ette ka puidust veranda, mis kahjuks aga rikkus selle varaklassitsistliku fassaadi. Mõisahoone on põhiosas säilinud, kuigi ta on kaotanud mitmeid arhitektuurseid osi; eriti 19. sajandil lisatud osast. Viimased aastakümned on hoone seisnud kasutuseta. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile.
et.unionpedia.org/Hulja_m%C3%B5is
vymaps.com/EE/Hulja-m-is-60898/