Imastu mõis (Imastu)

 park, maavaldus / kinnisvara, huvitav koht

Imastu mõisat (saksa k Mönnikorb) on esmamainitud 1447. aastal. Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus mõis naabermõisa Udriku omanikele von Rehbinderitele.

Mõisa peahoone on arhitekt Friedrich Modi projekteeritud väike ühekorruseline neorenessanss-stiilis kivihoone. Viilkatusega ning keskosas asuvate kaarakendega hoone valmis 1882. aastal. 20. sajandi algul lisati hoone parempoolsesse otsa puhta vuugiga punastest tellistest tiibehitis. Mõisasüdames asus aastakümneid hooldekodu. Kaasajal on see kolinud lähedalasuvasse uude korpusse ning mõisahoone on eravalduses. Mõisast on säilinud hulk kõrvalhooneid. Neist esinduslikem on peahoone esise väljaku äärne üheksa kaaravaga ait 18. sajandi lõpust. Mitmeid kõrvalhooneid on paljus ümber ehitatud. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Tapa valla territooriumile.