Żywiec

 linn, 3. järgu haldusüksus

Żywiec (saksa keeles Saybusch, varem Saubusch) on linn ja vald Poolas Sileesia vojevoodkonnas, Żywieci maakonna halduskeskus, ajaloolise Żywieci piirkonna keskus.

Linna pindala on 50,57 km2 (4,86% maakonna pindalast). Elanike arv on 32 202 (31. detsember 2006). Rahvastiku tihedus on 636,7 in/km2.

Żywiec on vana õllepruulimiskeskus. Rahvusvaheliselt tuntud on Żywieci õlu, mis on Poolas kõige levinum. Żywieci õlletehas hakkas tööle 1856.

Saybuschi maast Austria Galiitsias läks Saksi ja Poola kuninga August III poja, Saksi-Tescheni hertsogi Albert Kasimiri maaostude läbi 1810 Tescheni maa koosseisu.

Et hertsog suri lastetuna, läksid tema valdused lapsendamise ja pärandamise teel ühele Habsburgide harule, mis tegi Saybuschist hiljem oma pearesidentsi.

Septembris 1939 alanud Saksa okupatsiooni ajal kuulus Żywiec (nüüd jälle Saybuschi nime all) alates 26. oktoobrist 1939 Saksa Riigi koosseisu. Ta oli Saybuschi kreisi keskus ning kuulus uude Kattowitzi ringkonda Preisimaa Ülem-Sileesia provintsis ja alates 19. jaanuarist 1941 Ülem-Sileesia provintsis.

Alates 30. novembrist 1940 haldas linna Amtskommissar. Alates 1. aprillist 1942 kuni sõja lõpuni oli linna valitsuse eesotas linnapea (Bürgermeister), sest linn sai Saksa vallakorraga (30. jaanuar 1935) ette nähtud õigused.

Aastatel 1945–1974 kuulus linn Krakówi vojevoodkonda, 1975–1998 kuulus linn Bielsko-Biała vojevoodkonda ning alates 1998. aastast kuulub ta Sileesia vojevoodkonda.

Aastal 1838 läks Żywiec 1678. aastal Żywieci piirkonna omandanud Wielopolskite käest Habsburgide valdusse. Adam Wielopolski müüs oma võlgadega koormatud Żywieci piirkonna valdused keiser Leopold II pojale ertshertsog Karl Ludwigile. Ertshertsogi nimel haldas valdusi Tescheni Koda.

Aastal 1856 rajas Albrecht Ferdinand Żywiecisse kuulsa Ershertsogi õllevabriku. Investeeringud panid aluse paljude kohalike tööstusettevõtete arendamisele või rajamisele. Habsburgid ehitasid välja Żywieci lossi ning lisasid sellele ulatusliku kompleksi, mida nimetatakse Żywieci uueks lossiks. Samuti rajati Żywieci park, Poola suurim inglise park.

Ertshertsog Karl Stephan ajas Esimese maailmasõja ajal ettevaatlikult Poola-meelset poliitikat, ning kui tekkis idee luua Saksamaast sõltuv Poola Kuningriik, kandideeris ta Poola troonile. Et perekond ja eriti keiser seda ei pooldanud, loobus ta 1917 oma kandidatuurist. Aastani 1918 oli ta Krakówi Kunstiakadeemia esimees.

Viimane Habsburg Karl Albrecht võttis Poola kodakondsuse. Teise maailmasõja ajal keeldus ta koostööst Saksamaaga ja Deutsche Volksliste'le allakirjutamisest. Ta nõudis, et teda koheldaks Poola armee ohvitserina. Temalt konfiskeeriti varad. Ülekuulamiste käigus Żywieci gestaapos kaotas ta silma ja jäi ühepoolselt halvatuks. Ülekuulamiste protokollidest nähtub, et tema vastupanu kasvas seda rohkem, mida tungivamalt temalt nõuti, et ta end sakslaseks tunnistaks.