Pikajärve mõisa park (Pikajärve)

 park  Add category

 Upload a photo

Väike, ca 3,5 ha suurune park rajati Muellerite poolt ajastule tüüpilise maastikupargina, kus aluseks võeti reljeefi tõusud ja langused, olemasolev taimestik ja looduslikud veekogud. Kogu kujundus aktsentreeriti Pikajärve järvele. Algselt oli parki kujundatud looklevad teed ja rajad. Süvendatud mitmed tiigid ja veejooksud vastavalt reljeefile. Säilinud on veel kivimüüritised omaaegsetest tammidest. Rahvasuu kõneleb kaarsillast, lehtlatest ja ujumiskohtadest kuhu viisid trepid. Tagaväljakul on loetavad neli terrassitasandit ja jalgradade kohad. Kogu lahendus toetub Pikkjärvele, kuhu avanesid avatud vaade künka harjal asuvast peahoonest. Peahoone esine on kujundatud rondeelina, mis tänaseks alana küll taastatud kuid kujunduslikult ebatüüpiline. Rohkesti täiendati parki 1930ndatel aastatel, seejärel 1940ndatel ning kaasajal peale tormimurde. Puud paiknevad pargialal rühmiti või kõrvalhooneid sulgeva ribana. Kasutatud on tammi, lehiseid, vahtraid ja nulgi. Pargis asub mälestuskivi teleajakirjanikule Valdo Pant, kes on sündinud Valgjärve vallas tamme koolimajas. Preguse ilme on park saanud ilmselt 20. sajandi alguses. istutused tehti ka 1940. aasta paiku. Suured tormid laastasid parki 2002. ja 2005. aasta veebruaris, kus hävis enamus põlispuid, mistõttu on täiendavaid istutusi tehtud ka kaasajal. 19. sajandi lõpus rajatud maastikupargi ilmekas näide.