Vana-Saaluse mõisa moonakatemaja № 1.

 accommodation (en), huvitav koht, monument arhitektuuri / object kultuuripärandi, 19th century construction (en)

 Upload a photo

Piirkonna ajastu tüüpilise hoonetüübi näide mõisaansamblis. 1-korruseline, historitsistlikus stiilis, viilkatuse ja puhta viigiga laotud fassaadiga tellisest eluhoone, mis paikneb kompleksi servas teistest hoonetest eemal. Avad paiknevad korrapäraselt. Avatäited on puidust. Hoone seinapindu liigendavad laiad liseenid. Otsafassaadil jagab kaheks nelinurksete orvadega vahekarniis. Dekoratiivne karniis on ka otsaviilu räästas. Viilu tipus on ümaraken, mille all kaks sümmeetriliselt paiknevat ümarkaarset aknaava. Mõis rajati 16. sajandi keskpaiku. Vanimad kirjalikud teated Saaluse mõisast pärinevad 1540. aastast, kui mõis läänistati Reinhold Salisele, kelle järgi on mõis saanud ka oma nime. Liivi sõjas tõenäoliselt kannata saanud mõis rajati 17. sajandi alguses uude asupaika ning sai nimeks Uue-Saaluse. Endine peamõis muutus karjamõisaks ja sai nimeks Vana-Saaluse. Alates 17. sajandi keskpaigast kuulusid mõlemad mõisad Glasenappide suguvõsale. Mõisate viimasteks maareformi eelseks valdajateks olid Maydellid. 1894. aastal sai Vana-Saalusest ka uuesti peamõis. 1919. aasta maareformi järel asusid mõisa rahvamaja ja algkool. Kool ja rahvamaja lõpetasid tegevuse 1960. aastatel. Karjamõisa hoonestus pärineb 19. sajandi teisest poolest. Moonakatemaja on tõenäoliselt ehitatud 19. sajandi lõpus. Mõisa ajaloolised saksakeelsed nimed on Waldhof ja Althof.