Hõreda mõisa peahoone (Hõreda)

 mõis, huvitav koht, monument arhitektuuri / object kultuuripärandi, 19th century construction (en)

Hõreda härrastemaja on klassitsistlikus stiilis mõisahoonetest üks silmapaistvaimaid esindajaid Eestis. Kahekordne, osaliselt täiskelpkatusega hoone on ehitatud kahes järgus. Vahetult 19.s. algul valmis varaklassitsistlikus laadis madala sokkelkorruse ning kõrge beletage´ina kavandatud esinduskorrusega mõisamaja. Pärast 1808 aset leidnud ümberehitust liideti sellele hoone keskosas varem asunud peasissepääsu ja vestibüüli asemele kolmekorruseline kaarjas kuppelehitis ja eenduvad külgrisaliidid, mida kaunistavad nelja sambaga kolmnurkfrontooniga portikused. Härrastemaja fassaadi ehib rikkalik stukkornamentika. Fassaadi vaadetega saavutatud rütm kandub üle siseruumide kujundusse. Koonduva kasseteeringuga kuppelsaal on tagumise maaligaleriina kasutusel olnud saaliga omalaadselt siseportaaliga ühendatud. Esindusliku kuppelsaali friisil on triumfiteemalised Caesari võidupidustusi kujutav ornamentaalne maaling, mille autoriks on P. J. Neus. Sarnased maalingud ilmestasid esinduskorruse kõiki ruume. Kuppelsaali kardinapuud (vt. Veljo Ranniku fotokogu fotot) asuvad Mahtra Talurahva Muuseumis. Hõreda mõis ( Hoerdel) eraldati Sikeldist 1627. aastal ja toonaseks omanikuks sai rüütelkonna peamees Berendt von Taube. 1710. aastal ostis mõisa Heinrich Johann von Fock, 1723. aastal päris mõisa tema poeg Hans Ludwig von Fock. Fockide omanduses olles rajati mõisasse puidust peahoone. 1729. aastal müüs von Fock mõisa Christian von Tollile, kes omakorda 1750. aastal müüs mõisa edasi von Baggehufwudt´ile. Uue kivihoone ehitamist alustas 1755. aastal juba uus omanik Johann von Staal. Peahoone ehitus jäi pooleli ja valmis see 1812. aastal Johann von Staali poja Gideoni juhtimisel, kes päris mõisa oma isalt 1808. aastal. Majanduslikesse raskustesse sattununa oli Gideon sunnitud 1819. aastal mõisa võlgade katteks müüma. Uueks omanikuks sai A. von Baumgarten. 1831. aastal läks Hõreda Justine von Roseni valdusesse, kes müüs mõisa viis aastat hiljem omakorda Magdalena Kalmile. 1842- 1939. aasta ümberasumiseni oli Hõreda mõis perekond von Stackelbergide valduses. Hoonet on kasutatud hiljem raamatukogu ja ka sovhoosi kontorina. 1990. aastal jäi mõis tühjaks