Tarvastu Peetri kirik (Porsa, Estonia)

 temple, orthodox christianity, interesting place, listed building / architectural heritage, lutheran church/kirk, 1770s construction, historical building, place of worship, tourist attraction

Kindlad andmed Tarvastu kiriku ehitamise aja kohta puuduvad, kuid arvatakse, et kirik ehitati 13. sajandil ja umbes samal ajal Tarvastu ordulinnusega.[viide? Algne kirik oli praegusest umbes 10 meetrit lühem ja ilma tornita Põhjasõja järel jäi kirik hooletusse ning katus, lagi ja müürid lagunesid. 1771. aastal ehitati kiriku läänepoolsesse otsa 10-meetrine pikendus ja torn. Ehitati ka puulagi, mis kaunistati Viimset kohtupäeva kujutava maaliga.[viid. 6. mail 1892 läks kirik pikselöögist põlema. Kohalike abiga päästeti hoonest kroonlühtrid, pingid, orel, kantsel ja altar koos maaliga. Loodeti, et põlev torn kukub kirikust eemale, kuid juhtus vastupidi ning tulekahju järel jäid alles vaid kivist müürid.Taastamistööd algasid 6. aprillil 1893. Ehitustööde algkapitaliks oli kindlustushüvitisena saadud 22 000 rubla. Ehitustöid juhatas Gustav Beermann, kes oli varem juhtinud ehitustöid Tartu Peetri kirikus, Narva Peetri kirikus ja Tallinna Kaarli kirikus. Kirik taastati uusgooti stiilis. Tarvastu mõisahärra parun von Mensenkampffi soovitusel tehti juurdeehitised kõrged ning kaunistati väikeste nurgatornidega. Uue kiriku ehitamisel asendati vana tornikukk kullatud ristiga.5. detsembril 1893 toimus kiriku taaspühitsemine, mille viis läbi tolleaegne Liivimaa kindralsuperintendent Friedrich August Wilhelm Hollmann. Uus torn on 58 meetrit kõrge. Põlemise ajal kannatada saanud kirikukell pandi küll uuesti üles, kuid see kukkus varsti puruks ning 9. novembril 1897 vahetati 240 aastat kogudust teeninud kell uue vastu. Marmorist altarilaua kinkis kirikule praost Michael Jürmann, kes teenis Tarvastus Tarvastu Peetri koguduse õpetajana 1883–1923.[3] Altarimaali maalis 1859. aastal Theodor Thieme ja selle kinkis kirikule parun Karl von Mensenkampff. 1906.aastal paigutati altariseina kohale kaks elusuuruses inglikuju, mille autoriks kohalik Tüma talu peremees Jaan Viira. 1911. aastal valmistas uue oreli eesti orelimeister August Terkmann.