Sipa mõis (Sipa)

 park, maavaldus / kinnisvara, huvitav koht

Keskajast pärinevast Sipa mõisast (saksa k Sipp) on esimesi teateid 1527. aastast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis von Fersenitele, kes lasid mõisa püstitada kõrgel soklil asuva ühekorruselise barokse mõisahoone. Hoone viie akna laiune keskosa on kahekorruseline ning seda kaunistab nii fassaadil kui ka tagaküljel ovaalaknaga kolmnurkfrontoon. Ühekorruselised seinaosad on liigendatud liseenidega. Mõisahoone ehteks on viilufrontoonide rokokoo-kaunistused. Tõenäoliselt on hoone ümber ehitatud mingist vanemast (keskaegsest?) ehitisest, sest ta parempoolse tiiva akenderütm on ebaühtlane, samuti ei ühti keldrikorruse aknad seal peakorruse omadega. 1905. aastal põletasid mõisahoone ülestõusnud, misjärel see taastati enam-vähem endisel väliskujul. 1919. aastal Ernst von Wetter-Rosenthalilt võõrandatud mõisahoonesse kolis kool. Praegu tegutsevad vallale kuuluvas ning hiljuti väliskujus restaureeritud hoones lasteaed-algkool ning raamatukogu. Kõrvalhooneid on säilinud vaid üksikud (sh peahoone esise auringi äärne tall-tõllakuur) ning needki on tundmatuseni ümber ehitatud. Tugevalt on muutunud ümbruskonna teedevõrk. Ajalooline Koluvere-Märjamaa maantee kulges mõisasüdame ning Kasari jõe vahelt, millelt peahoone esise auringi ette viis umbes saja meetri pikkune sihitee. Kaasaegne maantee on õgvendatud ning asub mõisasüdamest 400 meetrit lääne pool. 20. sajandi teisel poolel on mõisasüdamesse ja selle vahetusse ümbrusse püstitatud arvukalt uusi elu- ja tootmishooneid, millega Sipa on kujunenud arvestatavaks maa-asulaks. Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Kullamaa kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Märjamaa valla territooriumile.