Vana surnuaed (Viljandi)

 kalmistu, green area (en)

 Upload a photo

Viljandi vana kalmistu puhul on tegu silmapaistva näitega Eesti kalmistukultuuri arengust 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpuni. Säilinud on kalmistule iseloomulikud ajaloolised rajatised: kabel (1775), väravad, piirdemüür ja haljastuselemendid ning rikkalikult kõrge kunstiväärtusega hauatähiseid ja -piirdeid, samuti perekonnakabeleid. Viljandi Vana kalmistu asub Viljandi linnas Vaksali tn, Riia maantee, Kalmu tänava, Reinu tee ja Ugala teatri vahelisel alal. Viljandi Vana kalmistu on asutatud kihelkonnakalmistuna 1773. a. Maa eraldati kalmistule Riia maantee äärde Viljandi mõisa maast. Kabel valmis 1775. a.
Kalmistut laiendati teadaolevalt esmakordselt 1813. a. 1860. a jagati Viljandi rahvarohke luterlik kogudus Viljandi linnakoguduseks ehk Jaani koguduseks (sai kalmistust ühe kolmandiku) ja Viljandi maakoguduseks ehk Pauluse koguduseks (sai kalmistust kaks kolmandikku). Luterlike koguduste kalmistuala laiendati etapiti ka järgnevatel aegadel.
1846. a asutati Vaksali tn ja Riia mnt nurgal asuvale maale Viljandi õigeusu koguduse liikmete matmiseks õigeusu kalmistu.
1915. a eraldati kalmistu edelanurgas Riia mnt ääres maatükk I maailmasõjas langenute matmiseks, mida tänapäeval tunneme Garnisoni kalmistuna. Siia on maetud I maailmasõja ajal vene sõjaväelasi ning Eesti Vabariigi ajal Viljandis aega teeninud sõjaväelasi. Matmisala kujundati ümber Roman Haavamäe kavandi alusel aastatel 1939-1940. Matmispaik korrastati 1994. a. Vabadussõja ajal rajati kalmistu idaossa Vabadussõjas hukkunute matmispaik, siia on maetud 42 langenut. 1933. a kujundati matmisala Roman Haavamäe kavandi alusel ümber ning püstitati uus mälestussammas. Matmispaik korrastati ja mälestussammas taasavati 1991. a. 1941. a II maailmasõja ajal rajati Viljandi kalmistu kaguossa saksa sõjaväelaste kalmistu, siia on maetud ligi 700 langenut. Saksa sõjaväelaste kalmistu rekonstrueeriti Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu eestvedamisel 1993. a.